Eesti keele A2-taseme õppekava
| Õppekava nimetus | Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus |
| Õppekavarühm | Keeleõpe |
| Õppemaht (ak t) | Kursuse kogumaht on 200 akadeemilist tundi, sh auditoorne töö 150 ak tundi ja iseseisev töö 50 ak tundi. |
| Õpingute alustamise tingimused | Kursus on mõeldud õppijatele, kes on läbinud eesti keele A1- taseme kursuse või on omandanud iseseisvalt antud taseme õppematerjali. Kui õppijal on A1- taseme kursuse tunnistus olemas, esitatakse koolituse korraldajale. Enne õpingute alustamist kontrollitakse kõigi õppijate keeleoskust kirjaliku testi alusel ning vestlusega lihtsal teemal. Kirjaliku testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti infomaterjalid (www.harno.ee). Kirjalik test koosneb kahest ülesandest: kirjutamine (25%) ja grammatika kontrollimine (25%). Kirjaliku testi tulemusi hinnatakse kursuse korraldaja poolt. Suuline vestlus toimub õppijale tuttavatel teemadel (nt enda ja oma pere tutvustamine, oma päeva kirjeldamine, igapäevatoimingutest rääkimine vmt). Vestlus koosneb 2 osast: pildi kirjeldamine (25%), küsimustele vastamine ja küsimuste esitamine (25%). Testi eest on võimalik saada 100%. Test on sooritatud, kui on saadud vähemalt 50% punktidest. Enne õpingute algust edastatakse testi sooritajale kirjaliku ja suulise testi tulemused e-posti teel. |
| Õpiväljundid | Kursuse lõpuks õppija teadmised ja oskused: KUULAMINE: Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud teksti, mis on seotud õppija oluliste eluvaldkondadega (pere, töökoht, kodukoht, huvialad, suhtlus teenindusasutustes). Saab aru juhistest ning siltide infost avalikes kohtades. Mõistab lühikesi ja lihtsaid tekste, numbriinfot, fraase või väljendeid, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu või mille sisu toetab illustreeriv pilt (näiteks teleuudised, raadiosaated, erinevate teenindusasutuste infoteated ja hoiatussildid). RÄÄKIMINE: Jutustab ja kirjeldab lihtsate lausetega oma igapäevatoiminguid (kirjeldab oma perekonda; räägib oma tööst ja vaba aja veetmisest, oma päeva toimingutest). Vastab teemakohastele küsimustele ja esitab ka ise küsimusi vajaliku info saamiseks. Kirjeldab pildil olevaid inimesi, kohti ja tegevusi. Väljendab oma arvamust lihtsate väljendite ja lausetega. Osaleb vestluses endale olulistel teemadel (kõnedele vastamine, vaba aja veetmine, lemmiktegevused, tööolukorrad, infopäring). KIRJUTAMINE: Kirjutab lihtsate fraaside ja lausetega oma perekonnast, elutingimustest, haridusest ning praegusest või eelmisest tööst. Kirjutab lühikesi ja lihtsaid väljamõeldud elulugusid ning lihtsamaid lugusid inimestest. Kirjutab isiklikke kirju, teadet või sõnumeid, mis puudutavad õppija igapäevaelu. Täidab lihtsaid isikuandmeid nõudvaid ankeete või küsimustikke. LUGEMINE: Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu. Mõistab lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades. Leiab vajaliku teabe igapäevatekstidest. |
| Õppe sisu | Endast ja teistest rääkimine (oma perekonna ja sugulaste kirjeldamine: isikute ja nende välimuse ja iseloomu kirjeldus; isiku info edastamine: elukoht, elukutse, sünnikoht, jne) Haridus ja keelte õppimine (oma haridustee kirjeldamine, oma keelteoskusest rääkimine, edasiõppimise plaanide tutvustamine, oma õpitulemuste kohta info edastamine) Töö ja elukutsed (erialadega tutvumine, töökohustuste ja oma tööpäeva kirjeldamine, töövestlus ja CV, töökuulutused) Loodus ja ilm, keskkond (kellaaeg, aastaajad, kuud, nädalapäevad, ilm ja ilmaennustus, loodus ja loomad) Igapäevaelu, kodu ja koduümbrus (kodu ja mööbliesemete kirjeldus; koduümbrusest rääkimine; eluaseme üürimine, otsimine ja ostmine; kinnisvarakuulutuste mõistmine, külaliste kutsumine ja vastuvõtmine) Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (vaba aja sisustamine, oma hobist rääkimine, reisi planeerimine: transpordivahendid, piletite ja hotelli broneerimine, sõiduplaanid, tee küsimine ja juhatamine, meelelahutus- ja kultuuriüritused) Sport ja tervis (spordialad ja spordiga tegelemine; kehaosad, enesetunne ja kaebused; arsti vastuvõtt; apteegi külastamine) Toitlustamine: söök ja jook (toidu ja jookide nimetused, kohviku menüü, toidu tellimine, kaupluses ja turul ostlemine, toitumisharjumustest rääkimine, oma lemmikretsepti kirjeldamine) Teenindusasutused ja teenused (erinevad poed, turg, postkontor, apteek, ilusalong, pank jne; teenuste liigid; asutuste lahtiolekuaajad ja hinnad; riideesemed: riiete valimine, proovimine ja ostmine, ostud internetipoodides) Sisseostud ja hinnad (kaupade hind ja kvaliteet, sooduspakkumine, maksmisvõimalused, oma ostuharjumustest rääkimine) Inimeste suhted ühiskonnas (inimeste välimuse ja iseloomu kirjeldamine, oma tutvumisringkonna kirjeldamine) Tähtpäevad ja pühad, peretraditsioonid (tähtpäevade kombed, pühade tähistamine, külaliste kutsumine ja vastuvõtmine) Grammatika: Tegusõnad: olevik, lihtminevik ja täisminevik; ma- ja da-infinitiiv, käskiv ja tingiv kõneviis, rektsioon.Nimisõnad: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga, kohakäänded, sihitise käändedIsikulised asesõnadArvsõnad: põhi- ja järgarvsõnadKüsisõnadOmadussõnad ja võrdlusastmedEes- ja tagasõnadMuutumatud sõnad: sidesõnad, määrsõnad ja kaassõnad. |
| Õppemeetodid | Täienduskoolitusel kasutatakse aktiivõppe meetodeid: rühmatööd ja paaristööd, rollimängud, õppemängud, lauamängud, interaktiivsed harjutused. Keelekursuse jooksul arendatakse kõiki osaoskusi: rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine. Sõltuvalt teemast vaadatakse ja analüüsitakse (vajadusel tõlgitakse ja võrreldakse oma emakeelega) ka internetis leiduvaid videosid ja reklaame, ümbritsevas keskkonnas olevaid silte, hoiatustahvleid või reklaamlehte, interaktiivseid õppekeskkondi. Tunnis vaadatakse ka erinevaid keelepilte, mis aitavad korrata ja kinnistada grammatikat ja sõnavara ning loovad situatsiooni suhtlemiseks: küsimine ja vastamine, oma arvamuse avaldamine, pildi põhjal jutustamine. Tunnid on pigem suhtlemiskesksed, kõik kirjalikud ülesanded teevad õppijad iseseisvalt kodus. Tundides seletatakse aga ka grammatikat, kontrollitakse kodutöid, korratakse uut õppevara. |
| Õppematerjalid | Põhiõpikud (sõltuvalt rühma keeleoskuse tasemest): – „E nagu Eesti“. Eesti keele õpik algajatele A1, A2, B1. M. Pesti, H.Ahi – „Tere jälle!“ Eesti keele õpik A1-A2 (B1). I. Mangus, M. Simmul Lisamaterjal: – „Kirjuta mulle.“ M. Kitsnik – Harjuta eesti keelt teise keelena. Lugemis-, kuulamis ja grammatikaülesanded lastele ja täiskasvanutele (A2-B1). H. Oidekivi – Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid eesti keele lugemisoskuse arendamiseks A2-tasemele. L. Kingisepp, M. Ilves – Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid eesti keele kõnelemisoskuse arendamiseks A2-tasemele. L. Kingisepp, M. Ilves – Mängime ja keel saab selgeks. Keeleõppemänguse kogumik. L. Kingisepp, P. Kärtner – Mustmiljon küsimust. Eesti keele vestlusküsimused algajatele. L. Kingisepp, M. Ilves – Eesti keele A2- eksam. A. Epner – Lisamaterjal eesti keele kui võõrkeele õppimiseks tasemele A2. E. Peial – O&K jutukaardid. L. Razin – Erinevad lauamängud: Alias, Äsk, Skrabble, Lotomäng jne. – Lihtne eesti keele grammatika. A. Valmis, L. – Koolitaja poolt loodud õppevara: küsimuskaardid, sõnakaardid, interaktiivsed harjutused Veebiallikad: https://enagueesti.ee/ https://kirjatark.ee/tere-jalle/ www.keeleklikk.eehttps://web.meis.ee/vaegkuuljad/ (Pille ja Lauri lood) https://web.meis.ee/vaegnagijad/ https://web.meis.ee/testest www.harno.ee www.sonaveeb.ee |
| Õppekeskkond | Kontakttunnid toimuvad Tondiraba Huvikooli üüriruumis, mis asub aadressil Tallinn, Lasnamäe, Punane 69. Õpperuum on varustatud mugavate toolide ja laudadega, on olemas arvuti kõlarite, interaktiivse tahvli ja projektoriga, mille abil saab õppematerjali visuaalselt kasutada. Koridorides on korralikud WC ruumid ning esimesel korrusel asub valve all olev garderoob. Ruumid on puhtad ja remonditud, hea ventilatsiooniga ning vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. |
| Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid | Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorses töös (105 ak. tundi), iseseisvate tööde tegemine ja lõputesti sooritamine. Test loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. Kursuse lõpetamiseks sooritavad õppijad lõputesti kõigi nelja osaoskuse tõendamiseks: Kuulamine (25%) Kirjutamine (25%) Lugemine (25%) Rääkimine (25%) Kõik osaoskuste harjutused vastavad B1-taseme nõuetele ning on koostatud ka läbitud õppematerjali põhjal. Testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti (end Innove) infomaterjal, testid (näidisharjutused) ja hindamiskriteeriumid. Lõputesti eest on võimalik saada 100%. Test loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. Kursuse lõpus saab õppija tema oskusi ja arengut kajastava tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud ja õpiväljundid saavutatud. Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui ta osales vähem kui pooltes tundides või kui isik ei saavutanud õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Nii tunnistusi kui tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt. |
| Koolituse läbimiseks vajalik kvalifikatsioon | Koolitajaks on Elvira Rozenblat, kes omab magistrikraadi „eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis“ erialal (Tartu Ülikool, lõpetatud 2009, MA 002344). Õpetamiskogemus: Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatavad kursused (A2-B1)Settle in Estonia ajutise kaitse saajatele suunatud kursused (A1)Erinevad keeltekoolid eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavad kursused (A1-B2) Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, eesti keele kursus meditsiinitöötajatele (B1) |
Eesti keele B1-taseme õppekava
| Õppekava nimetus | Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus |
| Õppekavarühm | Keeleõpe |
| Õppemaht (ak t) | Kursuse kogumaht on 350 akadeemilist tundi, sh auditoorne töö 200 ak tundi ja iseseisev töö 150 ak tundi. |
| Õpingute alustamise tingimused | Kursus on mõeldud õppijatele, kes on läbinud eesti keele A2- taseme kursused või on esitanud vastava taseme tunnistuse. Enne õpingute alustamist kontrollitakse kõigi õppijate keeleoskust kirjaliku testi alusel ning vestlusega rääkijale tuttaval teemal (nt enda ja oma pere tutvustamine, oma päeva kirjeldamine, töökohustustest rääkimine vmt). Kirjalik test koosneb 3 osast: kirjutamine (20%), grammatika kontrollimine (20%) ja lugemine (20%). Suulise vestluse käigus kontrollitakse oskust pilti kirjeldada (20%) ja küsimusi esitada ja nendele vastata (20%). Vestlusteemadeks on õppijale tuttavad teemad: pere, töö, hobid, igapäevaelu, vaba aja veetmine jne. Kirjaliku ja suulise testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti infomaterjalid, testid ja suulise kõne hindamiskriteeriumid (www.harno.ee). Testi sooritamise eest on võimalik saada 100%. Test on sooritatud, kui testi tegija on saanud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Enne õpingute algust edastatakse testi sooritajale kirjaliku ja suulise testi tulemused e-posti teel. |
| Õpiväljundid | Kursuse lõpuks õppija teadmised ja oskused: KUULAMINE: Mõistab igapäevaelus (tööl, koolis, vabal ajal) korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju. Jälgib lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge. Mõistab olulisemat ka pikemast jutust, kui räägitakse tavapärasest aeglasemalt. Paremaks mõistmiseks vajab ajuti kordamist või üleküsimise võimalust. Jälgib ja mõistab filme ja TV-saateid, kui pilt toetab tegevust ja keel on lihtne. Järgib üksikasjalikke juhiseid. RÄÄKIMINE: Kasutab lihtsat eesti keelt praktilistes olukordades (näiteks info küsimine, selgituse palumine, oma arvamuse avaldamine, ettepanekute tegemine). Väljendab viisakalt oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist. Esitab üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires. Alustab, jätkab ja lõpetab lihtsat vestlust ilma ettevalmistuseta, kui kõneaine on talle tuttav. Väljendab oma mõtteid lihtsate lausetega, suudab vestlust jätkata. KIRJUTAMINE: Kirjutab tuttaval teemal üldsõnalisi tekste. Kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning annab edasi uudiseid. Kirjutab lühikesi kokkuvõtteid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid. Kirjeldab kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina tuttavatel teemadel. LUGEMINE: Mõistab rahuldavalt otsesõnalist faktipõhist teksti, kui teema kuulub tema huvivaldkonda. Loeb lühemaid tekste erinevatel teemadel (ajaleheartiklid, ajakirjad, kasutusjuhendid, lihtne ilukirjandus). Mõistab pikemate tekstide peamist mõtet ja otsib neist konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav. |
| Õppe sisu | Mina, minu perekond ja sugulased (isiku info edastamine, pere koosseis, pere traditsioonid, pühad ja tähtpäevad, ankeedi täitmine). Haridus (info hariduse ja õpingute kohta, haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine, keelteoskuste kirjeldamine). Töö ja amet, elukutsed, töösuhted (erialadega tutvumine, töökohustuste ja oma tööpäeva kirjeldamine, töövestlus, töökuulutused, töötingimused, elulookirjelduse koostamine). Eluase ja kinnisvara (kodu ja kodukoha kirjeldus; elamistingimustest ja koduümbrusest rääkimine; eluaseme üürimine, otsimine ja ostmine; kinnisvarakuulutuste mõistmine; kolimine; külaliste kutsumine). Vaba aeg ja ajaviide ( vaba aja veetmine, harrastused, sport, kino, teater, kontsert ja teised kultuuriüritused, vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine, puhkuse planeerimine ja kirjeldamine). Reisimine ja transport (ühistransport, reisi planeerimine, piletite ostmine, tee küsimine ja juhatamine, majutusasutused, toa broneerimine, vaatamisväärsused, reisieelistused, reisikirjeldus, pretensiooni koostamine). Enesetunne ja tervis( Enesetunne ja kaebused, arsti vastuvõtule registreerimine, suhtlemine haiglas, polikliinikus ja apteegis, kiirabi kutsumine, e-tervise kanalid ja vastava info leidmine internetist, haigused ja stress, tervisliku eluviisi põhimõtted). Toitlustamine: söök ja jook (Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused, kohviku menüü mõismine, toidu tellimine, toitumisharjumused, toitlustuskohtade reklaamide mõistmine). Olmeteenused ja kaubandus (pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne, kõneetikett teenindusasutustes, info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta, juhendite ja reklaamide põhisisu mõistmine, pretensiooni esitamine). Info meie ümber ( erinevad kuulutused, teadaanded ja reklaam, päevakajalised sündmused nii raadios, televisioonis kui sotsiaalmeedias, digiturvalisus). Keskkond, ilm ja loodus (Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine, aastaajad ja ilmastikuolud, loodushoid: kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused; linnud, loomad ja taimed meie ümber, elu maal ja linnas; keskkonnast hoolimine). Avalikud asutused (asjaajamine ametiasutustes, tööga seotud info, orienteerumine tööks vajalikes dokumentides, keelestiili valik ametlikus tekstis, ankeetide koostamine ja esitamine, avalduse kirjutamine). Grammatika: Tegusõnad: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik; ma- ja da-infinitiiv, käskiv ja tingiv kõneviis, umbisikuline tegumood, rektsioon, ühendtegusõnad. Nimisõnad: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga, kohakäänded, sihitise käänded, antonüümid ja sünanüümid, liitsõnad. Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõnad ja nende käänamine Küsisõnad Omadussõnad ja nende võrdlusastmed Ees- ja tagasõnad ja nende käänamine Muutumatud sõnad: sidesõnad, määrsõnad ja kaassõnad.Sõnajärg lauses. Liitlausete moodustamine. Kesksõnad: -v ja -tav, -nud ja -tud.-ma, -mas, -mast, -mata , -des- vormid. Lühendid |
| Õppemeetodid | Täienduskoolitusel kasutatakse aktiivõppe meetodeid: rühmatööd ja paaristööd, rollimängud, õppemängud, lauamängud, interaktiivsed harjutused. Kogu keelekursuse jooksul arendatakse kõiki osaoskusi: rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine. Sõltuvalt teemast vaadatakse ja analüüsitakse (vajadusel tõlgitakse ja võrreldakse oma emakeelega) ka internetis leiduvaid videosid ja reklaame, ümbritsevas keskkonnas olevaid silte, hoiatustahvleid või reklaamlehte, interaktiivseid õppekeskkondi. Õppetöö raames suunatakse õpilane vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelseid ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot või taskuhäälingut (podcaste), kasutama eestikeelset sotsiaalmeediat (sh eesti keele õppega seotud grupid) ja katsetama iseseisvaks keeleõppeks loodud erinevaid keskkondi. Tunnid on suhtlemiskesksed, kõik kirjalikud ülesanded ja uue sõnavara omandamine toimub õppija iseseisva töö käigus. Tundides seletatakse grammatikat, kontrollitakse kodutöid, kinnistatakse õpitud materjali. |
| Õppematerjalid | Põhiõpikud (sõltuvalt rühma keeleoskuse tasemest) „E nagu Eesti“. Eesti keele õpik algajatele A1, A2, B1. M. Pesti, H.Ahi „Naljaga pooleks. Eesti keele õpik B1-tasemele, 1. ja 2. osa. M. Kitsnik, L. Kingisepp Lisamaterjal: „Tere taas!“ Eesti keele õpik A2- B1. I. Mangus, M. Simmul Harjuta eesti keelt teise keelena. Lugemis-, kuulamis ja grammatikaülesanded lastele ja täiskasvanutele (A2-B1). H. Oidekivi Mängime ja keel saab selgeks. Keeleõppemängude kogumik. L. Kingisepp, P. Kärtner Eesti keele B1- taseme eksam. P. Alp Eesti keele vihik. Tase: B1. E. Peial Grammike grammatikat. Eesti keel teise keelena 0-B1 tasemele. R. Könnige-Geranio, B. Ruunik, K-K. Tammeaid O&K jutukaardid. L. Razin Erinevad lauamängud: Alias, Äsk, Skrabble, Lotomäng jne. Lihtne eesti keele grammatika. A. Valmis, L. Valmis Koolitaja poolt loodud õppevara: küsimuskaardid, sõnakaardid, interaktiivsed harjutused Veebiallikad: https://enagueesti.ee/ https://kirjatark.ee/tere-taas/ https://www.keeletee.ee/coursemap https://web.meis.ee/vaegkuuljad/ (Pille ja Lauri lood)https://web.meis.ee/vaegnagijad/ https://web.meis.ee/testest www.harno.eewww.sonaveeb.ee |
| Õppekeskkond | Kontakttunnid toimuvad Tondiraba Huvikooli üüriruumis, mis asub aadressil Tallinn, Lasnamäe, Punane 69. Õpperuum on varustatud mugavate toolide ja laudadega, on olemas arvuti kõlarite, interaktiivse tahvli ja projektoriga, mille abil saab õppematerjali visuaalselt kasutada. Koridorides on korralikud WC ruumid ning esimesel korrusel asub garderoob. Ruumid on puhtad ja remonditud, hea ventilatsiooniga ning vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. |
| Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid | Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorses töös (140 ak. tundi) , iseseisvate tööde tegemine ja lõputesti sooritamine. Test loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. Kursuse lõpetamiseks sooritavad õppijad lõputesti kõigi nelja osaoskuse tõendamiseks: Kuulamine (25%) Kirjutamine (25%) Lugemine (25%) Rääkimine (25%) Kõik osaoskuste harjutused vastavad B1-taseme nõuetele ning on koostatud ka läbitud õppematerjali põhjal. Testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti (end Innove) infomaterjal, testid (näidisharjutused) ja hindamiskriteeriumid. Kursuse lõpus saab õppija tema oskusi ja arengut kajastava tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud ja õpiväljundid saavutatud. Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui ta osales vähem kui pooltes tundides või kui isik ei saavutanud õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Nii tunnistusi kui tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt. |
| Koolituse läbimiseks vajalik kvalifikatsioon | Koolitajaks on Elvira Rozenblat, kes omab magistrikraadi „eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis“ erialal (Tartu Ülikool, lõpetatud 2009, MA 002344). Õpetamiskogemus: Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatavad kursused (A2-B1)Settle in Estonia ajutise kaitse saajatele suunatud kursused (A1)Erinevad keeltekoolid eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavad kursused (A1-B2) Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, eesti keele kursus meditsiinitöötajatele (B1) |